Naelad, naelad trallallaaa
Lähvad tsiklil' allalllaaaaa...
Laste motokrossist, Pärtli motokarjäärist ja motokauge ema mõtted kõigest sellest.
pühapäev, 26. detsember 2010
reede, 19. november 2010
Suus liiv ja kõhus muld...?
Et talvel väga palju trenni ei toimu, on tugistruktuuridel tarvis tegeleda järgmise hooaja ettevalmistustega.
Minu kõige suurem mure on pikkade võistluspäevade toitlustus. No mida salata - sellistel väliüritustel on ju toit teadagi - rasvas rääsunud friikad, kahtlased vorstid või grill-liha, juurde heal juhul hiina kapsast. Lisaks muu sodi - krõpsud, shokolaadid, cocacola. Ja mitte odav.
Sestap, ausõna, mina hakkan ise kaasa tegema toidupakikesi (oleks ettevõtja, hakkaks krossivõitlustel pakkuma uut tervislikku, öko ja atraktiivset toitu). Toit peab olema kiiresti ampsatav, ei tohi kiiresti rikneda, piisavalt kerge seedida aga energiarikas.
Mõned mõtted, mida krossile kaasa pakkida:
Minu kõige suurem mure on pikkade võistluspäevade toitlustus. No mida salata - sellistel väliüritustel on ju toit teadagi - rasvas rääsunud friikad, kahtlased vorstid või grill-liha, juurde heal juhul hiina kapsast. Lisaks muu sodi - krõpsud, shokolaadid, cocacola. Ja mitte odav.
Sestap, ausõna, mina hakkan ise kaasa tegema toidupakikesi (oleks ettevõtja, hakkaks krossivõitlustel pakkuma uut tervislikku, öko ja atraktiivset toitu). Toit peab olema kiiresti ampsatav, ei tohi kiiresti rikneda, piisavalt kerge seedida aga energiarikas.
Mõned mõtted, mida krossile kaasa pakkida:
- Piparmünditee meega - termoses.
- Pesto-pirukas: lehttaignale peale singiribad, selle peale möks kolmest munast, kodujuustust, ühest väikesest purgist pestost ja hapukoorest. Möks taignale laiali, peale tomatisõõridest read.Kõige peale riivjuust ja ahju küpsema, kuni on pealt kena kollane ja alt kena krõbe. Lõika ruudukesed valemiga: 1 tomat-1 ruut. Maitseb kenasti jahtunult.
- Energiatahvlid: 200 g kaerahelbeid,150 grammi nisujahu, 2 tl kaneeli, 1 dl tumedat siirupit (või maasikakompotivedelikku), 3 spl vedelat mett, 100 g sulatatud väherasvast võid, rosinaid, peotäis päevalilleseemneid, linaseemneid. Sega kokku, määri väiksemale ahjuplaadile (üsna paks kiht, muidu pudiseb katki pärast), küpseta 175kraadiga u 20 minutit. Lõika jahtunult ruutudeks, paki iga tahvel eraldi toidukilesse või fooliumisse.
- Kaneelirullid - tavalised, pärmitaignast rullid, roisnaid nii et mustab. Paki paberkotti.
- Porgandid, õunad - kooritud, sektoriteks lõigatud. Paku korduvkasutatavast plastkarbist ja koos dipikastmega.
- Pähkli-puuvilja segud - rösti mandleid, india ja araabia pähkeid, päevalilleseemneid, kõrvitsaseemneid. Lisa segusse rosinaid, kuivatatud aprikoos ja ploomitükke, kuivatatud banaane, või Mustika ja pohlakrõpse.
- Kartulikrõpsud - lõika kooritud kartulist õhemat sorti viilud, pane küpsetuspaberile ilma õlita, peale soola, paprikapulbrit, basiilikut või küüslaugupulbrit ja punet, ahju 185 kraadi juurde kuni kartul on kena krõbe. Paki küpsetuspaberist kotikesse.
- Koduleib ja kõrvitsasai
- ...
Adrenalin Arenal
Oleks tribüünid täis, oleks kostnud juubeldamist: Tanel! Pärtel!
Leokiga said nad koos rajal olla vast ehk pool ringikest, aga ikkagi...onju! :)
Mälestuseks sellest trennist jäi ka väike vigastus lõua all - olla käinud üle lenksu. Plaaster pidi suisa 3 päeva peal olema. Aga rada pidi Sõmerpalu hallis hea olema. Kütet sees vist polnud hallis, küll aga abiruumides. Oleks vist pidanud mingi jope treenimiseks kaasa andma...
Leokiga said nad koos rajal olla vast ehk pool ringikest, aga ikkagi...onju! :)
Mälestuseks sellest trennist jäi ka väike vigastus lõua all - olla käinud üle lenksu. Plaaster pidi suisa 3 päeva peal olema. Aga rada pidi Sõmerpalu hallis hea olema. Kütet sees vist polnud hallis, küll aga abiruumides. Oleks vist pidanud mingi jope treenimiseks kaasa andma...
neljapäev, 4. november 2010
Mis su Tere maksab?!
Mõne mehe Tere ei maksa midagi, tasuta viisakus. Aga motokrossile Tere ütlemine maksab ikka küll.
Et endalgi pilt selge oleks, hakkasime ükspäev üles lugema kulusid, mis Pärtli hobi esimese võistlushooajaga kaasnenud on. Ütleme nii, et minu enesetunne tõusis iga ühikuga - tuleb välja, et me olemegi väiksemat sorti rikkurid, et sellist asja endale lubada saame ;) Aga - ratsutamise hobi on kindlasti vähemalt sama kallis. Pealegi, ratta lükkad nurka,kui ikka peenike pihus, aga hobune....see tahab ju kitsal ajal ka süüa.
Niisiis, asjad 2010 a. hooajal Pärtli hobiks vaja oli (mõned kulud, näiteks kiiver, on küll varem tehtud, nii et korraga seda kõike ju välja ei olnud vaja käia):
Ees ootavad veel kulud naelkummidele (500 krooni tükk), treeningsõit järgmisel nädalal Adrenalin Arenal (300 krooni) jne jne.
Ma parem kulusid kokku liitma ei hakka, sest juba järgmisel hetkel võib olla sellele summale midagi lisandunud.
Igatahes, väga mõistva noogutuse ja hea meelega andsime täna Pärtli vanad saapad laenuks teisele väikemehele. See pole ju hobune, mida ei raatsiks laenata! :)
Et endalgi pilt selge oleks, hakkasime ükspäev üles lugema kulusid, mis Pärtli hobi esimese võistlushooajaga kaasnenud on. Ütleme nii, et minu enesetunne tõusis iga ühikuga - tuleb välja, et me olemegi väiksemat sorti rikkurid, et sellist asja endale lubada saame ;) Aga - ratsutamise hobi on kindlasti vähemalt sama kallis. Pealegi, ratta lükkad nurka,kui ikka peenike pihus, aga hobune....see tahab ju kitsal ajal ka süüa.
Niisiis, asjad 2010 a. hooajal Pärtli hobiks vaja oli (mõned kulud, näiteks kiiver, on küll varem tehtud, nii et korraga seda kõike ju välja ei olnud vaja käia):
- Tsikkel - 33000 krooni
- Saapad- 1500 krooni
- Kiiver - 1500 krooni
- Riided - 1600 krooni
- Kaitsmed - 2000 krooni
- Prillid - 500 krooni
- Kiivri nokk - 500 krooni (selle asemel, mis katki läks)
- Filtripesu tarvikud - 500 krooni
- Uus süütemähis -1000 krooni
- Hammasrattad+ kett - 1000 krooni
- Rutshkad - 200 krooni
- Hooldus: amort - 600 krooni
- Hooldus: laager - 400 krooni
- Hooldus: sumpsi vill - 400 krooni
- Summuti (vana läks kõveraks) -1000 krooni
- Hooldus: õlivahetus iga 5 sõidutunni tagant - 200 krooni aastas
- Võistlustasud - 800krooni (ühekordne litsents)
Ees ootavad veel kulud naelkummidele (500 krooni tükk), treeningsõit järgmisel nädalal Adrenalin Arenal (300 krooni) jne jne.
Ma parem kulusid kokku liitma ei hakka, sest juba järgmisel hetkel võib olla sellele summale midagi lisandunud.
Igatahes, väga mõistva noogutuse ja hea meelega andsime täna Pärtli vanad saapad laenuks teisele väikemehele. See pole ju hobune, mida ei raatsiks laenata! :)
teisipäev, 19. oktoober 2010
Esimese hooaja lõpp
Ma arvan,et võime vist Pärtli esimese ametliku võistlushooaja lõppenuks lugeda. Nüüd plaanivad poisid teha pisikese pausi treeningutesse. Ja tore ongi - et jääks aega vahepeal kirjutama ja lugema õppida! Lisaks alustab Pärtel taas ujumistreeninguga, seekord Tabasalus ujumise algõpetusega. Pealegi on Pärtli tsikkel (50kuubikut KTMi, selline oranz) ära teeninud pisut hoolitsust ja hellitamist.
Sumps on kõver, mingeid vidinaid ja värke vaja uuendada. See on umbes sama nagu mina vaatan sügisel oma suvekingad kriitilise piguga üle, puhastan, lasen kingsepal ära lappida ja pakin järgmisest suvest unistades oma rihmikud hoolega talvekorterisse. Hannes väidab, et ratas tuleb korralikult juppideks võtta, hästi puhaste kinnastega kõik osad ära puhastada. Iga pisemgi liivatera või tolmukübe kuskil väga olulises kohas võib tsikli tuksi keerata või enneaegselt kulutada. Lühidalt - broneeritud on mitu head päeva vana hea meeste hobi- putitamise - jaoks. Käed õlised, ninad tatised - aga neile vist meeldib külmas garaazhis niimoodi pusida. Ilmselt parem, kui kodus nõusid kuivatada või aknaid pesta :)
Uueks hooajaks koguneb järjest plaane: vaja uut kiivrit, uusi põlvekaitsmeid, vaja treenida peaaegu ülepäeviti ja erinevatel radadel, vaja hankida korralik "boksivarustus" võistlustel käimiseks, vaja osta võistluslitsents...kulud, ainult kulud! Katsun lähiajal ka kõik numbrilised näitajad ausalt üles lugeda, et kõigil oleks selge pilt,mida need kulud tegelikult tähendavad. Meil on õnneks mõned head sponsorid (vanavanemad ja onu).
Ka motokrossipisik ehk Yamaha rent teeb suuri plaane uueks hooajaks. Selge on, et väike ratas tahab sõitjaid saada ja lastel on väikest Yamahat vaja, et järele proovida, mis mekk sellel motokrossil on. Tuleval hooajal plaanime kindlasti rohkem üritustel laste rada korraldada ja "püsiklientidele" ehk kohalikele poistele, kes Yamahaga juba sõbrad, ägedamaid trenne korraldada. Kuniks aga veel vähegi valget aega, on PW ikka stardivalmis mürsikutele esimesi põrinaid pakkuma.Seni on 2-3 korda nädalas huvilisi poisse ikka olnud, kes enamasti Rannamõisa rajal töristavad. See tsikkel on nii "lollikindel" et erilist hooldust ei vaja, talvepuhkust samuti mitte, ei karda ta vihma ega külma. Talvisel ajal võivad lapsed sellega sõita täitsa tavaliste jopedega ja pükstega. Kaitsmed saab panna pükste alla ja jope peale. Kiivri sisse mütsi panna ei saa, aga talvel on hea sinna alla panna Buff - selline toru moodi sall, mis on õhuke aga hoiab hästi pea ja kaela soojas. Motokindaid on meil mitu paari ja need hoiavad ka käed täitsa hästi soojas. Krossisaapad on paksud ja heast materjalist, nii et varbad ei tohiks külmetama küll hakata. Meil on Pärtlist järgi ka ühed täitsa väiksed, 3-4aastaste krossisaapad. Nii et kui vaja, kadedad me pole, saab meilt laenata. Saabaste sisse on hea panna õhukesed aga pika säärega põlvikud või sokid. Muidugi, erilist esinduslikkust nendest sokkidest pärast enam välja ei pigista :)
Eelmisel talvel sõitis Pärtel paar korda lumes - 10 minutit lumetrenni olevat sama koormus, mis paar tundi tavalist sõitu. Eks näis, palju vapraid isasid ja poegi sel talvel koguneb, kes tsiklit proovida julgevad...
Sumps on kõver, mingeid vidinaid ja värke vaja uuendada. See on umbes sama nagu mina vaatan sügisel oma suvekingad kriitilise piguga üle, puhastan, lasen kingsepal ära lappida ja pakin järgmisest suvest unistades oma rihmikud hoolega talvekorterisse. Hannes väidab, et ratas tuleb korralikult juppideks võtta, hästi puhaste kinnastega kõik osad ära puhastada. Iga pisemgi liivatera või tolmukübe kuskil väga olulises kohas võib tsikli tuksi keerata või enneaegselt kulutada. Lühidalt - broneeritud on mitu head päeva vana hea meeste hobi- putitamise - jaoks. Käed õlised, ninad tatised - aga neile vist meeldib külmas garaazhis niimoodi pusida. Ilmselt parem, kui kodus nõusid kuivatada või aknaid pesta :)
Uueks hooajaks koguneb järjest plaane: vaja uut kiivrit, uusi põlvekaitsmeid, vaja treenida peaaegu ülepäeviti ja erinevatel radadel, vaja hankida korralik "boksivarustus" võistlustel käimiseks, vaja osta võistluslitsents...kulud, ainult kulud! Katsun lähiajal ka kõik numbrilised näitajad ausalt üles lugeda, et kõigil oleks selge pilt,mida need kulud tegelikult tähendavad. Meil on õnneks mõned head sponsorid (vanavanemad ja onu).
Ka motokrossipisik ehk Yamaha rent teeb suuri plaane uueks hooajaks. Selge on, et väike ratas tahab sõitjaid saada ja lastel on väikest Yamahat vaja, et järele proovida, mis mekk sellel motokrossil on. Tuleval hooajal plaanime kindlasti rohkem üritustel laste rada korraldada ja "püsiklientidele" ehk kohalikele poistele, kes Yamahaga juba sõbrad, ägedamaid trenne korraldada. Kuniks aga veel vähegi valget aega, on PW ikka stardivalmis mürsikutele esimesi põrinaid pakkuma.Seni on 2-3 korda nädalas huvilisi poisse ikka olnud, kes enamasti Rannamõisa rajal töristavad. See tsikkel on nii "lollikindel" et erilist hooldust ei vaja, talvepuhkust samuti mitte, ei karda ta vihma ega külma. Talvisel ajal võivad lapsed sellega sõita täitsa tavaliste jopedega ja pükstega. Kaitsmed saab panna pükste alla ja jope peale. Kiivri sisse mütsi panna ei saa, aga talvel on hea sinna alla panna Buff - selline toru moodi sall, mis on õhuke aga hoiab hästi pea ja kaela soojas. Motokindaid on meil mitu paari ja need hoiavad ka käed täitsa hästi soojas. Krossisaapad on paksud ja heast materjalist, nii et varbad ei tohiks külmetama küll hakata. Meil on Pärtlist järgi ka ühed täitsa väiksed, 3-4aastaste krossisaapad. Nii et kui vaja, kadedad me pole, saab meilt laenata. Saabaste sisse on hea panna õhukesed aga pika säärega põlvikud või sokid. Muidugi, erilist esinduslikkust nendest sokkidest pärast enam välja ei pigista :)
Eelmisel talvel sõitis Pärtel paar korda lumes - 10 minutit lumetrenni olevat sama koormus, mis paar tundi tavalist sõitu. Eks näis, palju vapraid isasid ja poegi sel talvel koguneb, kes tsiklit proovida julgevad...
Haapsalu
Motokrossipisik käis viirust levitamas Haapsalu kestvuskrossil. Kestvuskross tähendvat seda, et võisteldakse nii et kes kauem vastu peab. St kõik stardivad korraga ja sõidetakse 2 tundi jutti. Et see pidada olema selline iseenda ja oma rattaga mõõduvõtmine tegelt.
Kas oli tegu kehva ilma, ebapopulaarse spordiga või on Haapsalus lastel muud targemat teha, igatahes üleliia palju pisikesi krossihuvilisi raja ääres polnud. Aga Läänemaa motoklubi on ikkagi üks sõbralik punt, nende eesotsas on hr. Engmann, kes ise sõidab ka krossi. Nendel on heaks tavaks motohooaega lõpetada mõnusa kokkusaamisega, kuhu ässad ka meie Pärtlit kampa võtavad :)
Kas oli tegu kehva ilma, ebapopulaarse spordiga või on Haapsalus lastel muud targemat teha, igatahes üleliia palju pisikesi krossihuvilisi raja ääres polnud. Aga Läänemaa motoklubi on ikkagi üks sõbralik punt, nende eesotsas on hr. Engmann, kes ise sõidab ka krossi. Nendel on heaks tavaks motohooaega lõpetada mõnusa kokkusaamisega, kuhu ässad ka meie Pärtlit kampa võtavad :)
kolmapäev, 13. oktoober 2010
Tanel Leoki sõber
Käisime Tanel Leok ja sõbrad heategevusvõistlusel Kosel.
Hommik algas ürgvara, startisime 7.30, lapsed nagu auravad pambud peal. Ilma bussita ei tee sellel erialal ikka midagi - suur buss sai maast laeni kola täis - 2 motikat, muu sõiduvarustus, titevanker, 2 turvatooli, kõigile vahetusriided, 2 kotitäit sööki ja snäkke, lasteraja tähistuseks sildid, postid, matkatoolid...uhhhh!
Vabatreeningus sõitis Pärtel väidetavalt sama aeglaselt, nagu "mannerguga piima järel käies":) Võistlussõidus läks pisut paremini, teine sõit oli parem kui esimene. Korra upitati poiss nutvana masina selga - eks ta kukkudes ikka pisut haiget ka sai :(
Rada oli võõras ja raske, kukkumist palju. Õnneks võivad võistlustel kõik vanemad inimesed aidata, kui väiksed poisid kukuvad. Nad ei jaksa enamasti ju ratast ise püsti tõsta ja uuesti käima lüüa. Mina panin vapralt pisipoisi kõhukotti ja traavisin mööda raja äärt.
Minu rolliks oli Pärtlit pärast sõitu boksis oodata kõrrejoogi, piruka ja abikätega - on see laiskus või poosetamine, aga sõidust tulles vajub Pärtel räntsti tooli ja ei liiguta lillegi. Mina siis kangutan ta pükse ja kaitsmeid ära. Tuleb tunnistada, et see on üks pagana raske ülesanne - püksid on kõvad, jäigad, kitsad ja kobakad kaitsmed seal all ei tee olukorda lihtsamaks. Alates saabastest lõpetades särgiga vajab kogu varustus head kätt, kogemust ja erinippe nendega toimetamiseks.
Võistlused ise olid toredad selle mõttes, et lastele oli tõsine mõõduvõtmine, aga suured tegid nalja, trikitasid. Ka publikut oli minu meelest täitsa palju. Ilm oli ilus, Pärtlil kohal "fännklubi" sugulastest ja nende lastest. Ilmselt osalt ka seetõttu ei olnud tal erilist sõidutuju, parema meelega mängis teiste lastega peitust.
Lõppkokkuvõttes oli ta eelviimasel kohal. Sellegipoolest on tore, et ta sai auhinna, käepigistuse kuulsalt Stefan Evertsilt (või-mis-ta-nüüd-oligi?)ja mis peaaasi - väärt võistluskogemuse.
Kosel oli kohal ka palju väikseid Tanel Leoki sõpru, kes tahtsid esimest korda elus ratta selga istuda. Meie väike Yamaha PW sai jälle korralikult tööd teha - testisõidu järjekord oli püsivalt kogu aeg.
Väikseid ringe jõudis seekord teha vaid kümmekond last, sest vahepeal oli rada suletud - Pärtel vajas kiivrit ja oma mehaanikut! Üsna selgelt on näha, kellel on asja peale soont, kellel mitte. Mõni saab kohe esimese ringi järel aru, kuidas rattaga ümber käia. Huvi peegeldub ka testõidu lõpetaja silmades - kes kibeleb minema, kelle silmad säravad peas ja ei raatsi tsiklilt mahagi tulla.
Päev lõppes õhtul pool kaheksa, pakkisime oma killavoori ja väsinud lapsed kokku. Kokkuvõttes olime muidugi rahul. Pärtel kinnitas koduteel, et soovib kindlasti asjaga jätkata ja tulevikus kihutab veel kiiremini kui võitja Meico Vetik.
Järgmisel aastal jälle!!
Hommik algas ürgvara, startisime 7.30, lapsed nagu auravad pambud peal. Ilma bussita ei tee sellel erialal ikka midagi - suur buss sai maast laeni kola täis - 2 motikat, muu sõiduvarustus, titevanker, 2 turvatooli, kõigile vahetusriided, 2 kotitäit sööki ja snäkke, lasteraja tähistuseks sildid, postid, matkatoolid...uhhhh!
Vabatreeningus sõitis Pärtel väidetavalt sama aeglaselt, nagu "mannerguga piima järel käies":) Võistlussõidus läks pisut paremini, teine sõit oli parem kui esimene. Korra upitati poiss nutvana masina selga - eks ta kukkudes ikka pisut haiget ka sai :(
Rada oli võõras ja raske, kukkumist palju. Õnneks võivad võistlustel kõik vanemad inimesed aidata, kui väiksed poisid kukuvad. Nad ei jaksa enamasti ju ratast ise püsti tõsta ja uuesti käima lüüa. Mina panin vapralt pisipoisi kõhukotti ja traavisin mööda raja äärt.
Nr.23 Pärtel Prikk!! |
Minu rolliks oli Pärtlit pärast sõitu boksis oodata kõrrejoogi, piruka ja abikätega - on see laiskus või poosetamine, aga sõidust tulles vajub Pärtel räntsti tooli ja ei liiguta lillegi. Mina siis kangutan ta pükse ja kaitsmeid ära. Tuleb tunnistada, et see on üks pagana raske ülesanne - püksid on kõvad, jäigad, kitsad ja kobakad kaitsmed seal all ei tee olukorda lihtsamaks. Alates saabastest lõpetades särgiga vajab kogu varustus head kätt, kogemust ja erinippe nendega toimetamiseks.
Puhkehetkel meie "boksis" |
Võistlused ise olid toredad selle mõttes, et lastele oli tõsine mõõduvõtmine, aga suured tegid nalja, trikitasid. Ka publikut oli minu meelest täitsa palju. Ilm oli ilus, Pärtlil kohal "fännklubi" sugulastest ja nende lastest. Ilmselt osalt ka seetõttu ei olnud tal erilist sõidutuju, parema meelega mängis teiste lastega peitust.
Lõppkokkuvõttes oli ta eelviimasel kohal. Sellegipoolest on tore, et ta sai auhinna, käepigistuse kuulsalt Stefan Evertsilt (või-mis-ta-nüüd-oligi?)ja mis peaaasi - väärt võistluskogemuse.
"Fännklubiga" |
Kosel oli kohal ka palju väikseid Tanel Leoki sõpru, kes tahtsid esimest korda elus ratta selga istuda. Meie väike Yamaha PW sai jälle korralikult tööd teha - testisõidu järjekord oli püsivalt kogu aeg.
Väikseid ringe jõudis seekord teha vaid kümmekond last, sest vahepeal oli rada suletud - Pärtel vajas kiivrit ja oma mehaanikut! Üsna selgelt on näha, kellel on asja peale soont, kellel mitte. Mõni saab kohe esimese ringi järel aru, kuidas rattaga ümber käia. Huvi peegeldub ka testõidu lõpetaja silmades - kes kibeleb minema, kelle silmad säravad peas ja ei raatsi tsiklilt mahagi tulla.
Päev lõppes õhtul pool kaheksa, pakkisime oma killavoori ja väsinud lapsed kokku. Kokkuvõttes olime muidugi rahul. Pärtel kinnitas koduteel, et soovib kindlasti asjaga jätkata ja tulevikus kihutab veel kiiremini kui võitja Meico Vetik.
Järgmisel aastal jälle!!
kolmapäev, 6. oktoober 2010
Pisik Viljandis
MMMi ajal Holstre-Nõmme raja ääres pandi püsti väike laste rada, kus pisikesed said oma elu esimese test-sõidu teha. 15 minutit 25 krooni. Ja järjekord oli püsivalt kella kümnest neljani õhtul!!
Mõni olla sõitnud isegi 2-3 korda, kusjuures vahepeal veel kannatlikult järjekorras passinud. Meie väike Yamaha PW sai kõvasti vatti, aga pidas ka kenasti vastu. Mida ei saa öelda rada märgistava sildi "Laste rada" kohta - see andis otsad juba esimese matsu järel, mis üks algaja õnnetult talle jagas.
Aga publiku tungival nõudmisel ja pisiku levitamise missiooniga astub Yamaha ilmselt töökohustusi täitma ka Tanel Leoki heategevuskrossil 9. oktoobril Kosel.
Minul on igatahes hea meel, et lapsed saavad seda mürisevat proovida vaid 25 eeki eest ja vanemad ei pea u. 15 000 välja käima, et tõdeda, et see on ikka pagana nakatusohtlik värk ;)
Mõni olla sõitnud isegi 2-3 korda, kusjuures vahepeal veel kannatlikult järjekorras passinud. Meie väike Yamaha PW sai kõvasti vatti, aga pidas ka kenasti vastu. Mida ei saa öelda rada märgistava sildi "Laste rada" kohta - see andis otsad juba esimese matsu järel, mis üks algaja õnnetult talle jagas.
Aga publiku tungival nõudmisel ja pisiku levitamise missiooniga astub Yamaha ilmselt töökohustusi täitma ka Tanel Leoki heategevuskrossil 9. oktoobril Kosel.
Minul on igatahes hea meel, et lapsed saavad seda mürisevat proovida vaid 25 eeki eest ja vanemad ei pea u. 15 000 välja käima, et tõdeda, et see on ikka pagana nakatusohtlik värk ;)
Hoo ega hoobi vahet
Ei ole meestel mahti puhata! Motokrossihooaeg on tegemas oma marulisi viimaseid tuure. Pärtel esines möödunud laupäeval Mulgikakerdusel suurepäraselt - esimes sõidus 4. ja teises 8. koht, üldkokkuvõttes 50PW klassis 5. koht. Esimeste võistluste kohta pole paha! Ei kukkunud võistlusel kordagi.
Võistlustel sai selgeks, et 1 inimesega tiim ei mängi kuidagi välja. Meil oli vaja lisaks mehaanikule (isa) ka supitõstjat, ninanuuskajat, riieturi, päikesevarju, une-käehoidjat... no terve pere koos vanaema-vanaisaga oli rakkes. Lisaks saime hea kogemuse, kuidas väikesed poisid ikkagi kahe sõidu vahepeal peaksid puhkama, lausa magama, et mitte ennast ribadeks möllata.
Samuti selgus tõsiasi, et võistluspäevad on äraütlemata pikad ja väsitavad. Vabatreening algab varavalges, siis kvalifikatsioonisõidud, siis 2 võistlusõitu, vahepeal taustaks palju müra, soditoitu, palju rahvast. Ja enne ära tulla ei saa kui autasustamine olnud, aga see on alles õhtul, kui ka küik vanad mehed sõitnud on. No igatahes, minu mõõt sai täis täpselt Pärtli teise sõidu lõpus, olles raja ääres olnud umbes 3 tundi. Aga vaene laps pidi seal veel terve õhtu passima. Süda valutas mul küll, aga no mis teha, ilma poodiumitseremooniata pole ikka võistlus see mis peab.
Vajadustest selgus, et tarvis kindlasti kaasa võtta matkatoolid nii tiimile kui lapsele, hea oleks ka padi-tekk. Marjaks kulusid ära mürasummutavad kõrvaklapid, mille abiga mõlemad vennakesed, nii 4kuune kui 5aastane oma lõunauned kenasti raja ääres magatud said. Titega on üldse suhteliselt lihtne seal olla, kui vaid hea kõhukott ning kuiv ja soe koht mähkimiseks on. Meile sobis lähedalasuv auto tagaiste väga hästi. Raja ääres oli päris mitmeid titekärusid näha, nii et ei pelga keegi seda müra.
Igatahes oli tore kogemus ja lisaks veel väga super ilm.
See innustas poisse veelgi jätkama, nii et järgmisel laupäeval on Kosel Tanel Leok ja sõbrad heategevusvõistlus jälle kavas. Ja selleks on Pärtel treenimas nii täna kui eile...mina väsin juba seda vaadates, aga tema nähtavasti mitte!
Võistlustel sai selgeks, et 1 inimesega tiim ei mängi kuidagi välja. Meil oli vaja lisaks mehaanikule (isa) ka supitõstjat, ninanuuskajat, riieturi, päikesevarju, une-käehoidjat... no terve pere koos vanaema-vanaisaga oli rakkes. Lisaks saime hea kogemuse, kuidas väikesed poisid ikkagi kahe sõidu vahepeal peaksid puhkama, lausa magama, et mitte ennast ribadeks möllata.
Samuti selgus tõsiasi, et võistluspäevad on äraütlemata pikad ja väsitavad. Vabatreening algab varavalges, siis kvalifikatsioonisõidud, siis 2 võistlusõitu, vahepeal taustaks palju müra, soditoitu, palju rahvast. Ja enne ära tulla ei saa kui autasustamine olnud, aga see on alles õhtul, kui ka küik vanad mehed sõitnud on. No igatahes, minu mõõt sai täis täpselt Pärtli teise sõidu lõpus, olles raja ääres olnud umbes 3 tundi. Aga vaene laps pidi seal veel terve õhtu passima. Süda valutas mul küll, aga no mis teha, ilma poodiumitseremooniata pole ikka võistlus see mis peab.
Vajadustest selgus, et tarvis kindlasti kaasa võtta matkatoolid nii tiimile kui lapsele, hea oleks ka padi-tekk. Marjaks kulusid ära mürasummutavad kõrvaklapid, mille abiga mõlemad vennakesed, nii 4kuune kui 5aastane oma lõunauned kenasti raja ääres magatud said. Titega on üldse suhteliselt lihtne seal olla, kui vaid hea kõhukott ning kuiv ja soe koht mähkimiseks on. Meile sobis lähedalasuv auto tagaiste väga hästi. Raja ääres oli päris mitmeid titekärusid näha, nii et ei pelga keegi seda müra.
Igatahes oli tore kogemus ja lisaks veel väga super ilm.
See innustas poisse veelgi jätkama, nii et järgmisel laupäeval on Kosel Tanel Leok ja sõbrad heategevusvõistlus jälle kavas. Ja selleks on Pärtel treenimas nii täna kui eile...mina väsin juba seda vaadates, aga tema nähtavasti mitte!
kolmapäev, 29. september 2010
Motopisik Murastes
Pühapäeval oli meil külas üks tore Pannkoogihommik, Lottega ja puha. Lapsed "mängisid" sisse platsi,kuhu kunagi tuleb uus mänguväljak. Et mürsikutel oleks põnevust veelgi, vedasime oma 2 mootorratast kah sinna kohale. Sõita küll ei saanud, aga pealeistumine ja suuga tatti töristamine oli mõnele elamus omaette.
Huvilisi oli päris paras ports, aeg-ajalt pisuke järjekord, kes järgmisena peale istuda saab. Kohe oli ära näha, kes kibeles ruttu maha, kes nautis ja kujutles end juba mudavallide vahel tuiskamas. Üks poiss oli eriti tõsiselt asja juures, vaikne aga visa "test-istuja" :) Talle tõesti meeldis. Julgustasime siis huvilis teinekord rajale proovima tulema, poistel koos lõbusam. Ja eks nad mingi aeg sinna "mootorite maailma" jõuavad niikuinii - katsetagu oma piire siis turvalisel rajal, mitte külavahel või mõnes looduspargis.
Ühel heal päeval võiks olla Murastes ka ju oma krossirada...
Huvilisi oli päris paras ports, aeg-ajalt pisuke järjekord, kes järgmisena peale istuda saab. Kohe oli ära näha, kes kibeles ruttu maha, kes nautis ja kujutles end juba mudavallide vahel tuiskamas. Üks poiss oli eriti tõsiselt asja juures, vaikne aga visa "test-istuja" :) Talle tõesti meeldis. Julgustasime siis huvilis teinekord rajale proovima tulema, poistel koos lõbusam. Ja eks nad mingi aeg sinna "mootorite maailma" jõuavad niikuinii - katsetagu oma piire siis turvalisel rajal, mitte külavahel või mõnes looduspargis.
Ühel heal päeval võiks olla Murastes ka ju oma krossirada...
Suursündmuse ootuses
Eeloleval nädalavahetusel läheb Motokrossipisike Viljandisse Holstre-Nõmme rajal on MMM e. Mehaanikute ja muidu meeste meistrivõistlused . Seal võivad sõita ka need, kes muidu "ässade" vahele trügima minna ei julge. Ühel aastal ma käisin vaatamas, kuidas Hannes ise sõitis. Täitsa põnev oli, selline meelelahutus - mõni sõitis nalja-kostüümidega ja tehti muid trikke.
Aga seekord läheb osalema Pärtel ja saab oma võistlus-karjääri avalöögi. Motokrossis lubataksegi võistlema alates 5-aastasest. Pärtli klassis olla juba 21 võistlejat, aga seal on kuni 7-aastaseni vist. Tuleb karm rebimine.
Selleks puhuks on tal siis ka gaasi piirajat maha keeratud st. kui varem ei läinud gaas keerates mingist hetkest edasi ja poiss ei saanud hoogu liiga suureks ajada, siis nüüd võeti see värk maha ja ta saab " punni põhja panna". Mingil kummalisel põhjusel kutsuvad nad seda käepidet, millest gaasi keeratakse, "Rutshkaks". No ma ei tea... võiks ju mingi ilus eestikeelne nimi olla - Gaasipulk või Hoo-keeraja!
Poiss ise on seni veel üsna rahulik. Mina pabistan küll. Kõige rohkem seda, et ta läheb võistlustuhinas närvi, hakkab kihutama, lendab puu otsa...või et saab stardi-rüseluses suurematelt poistelt karmilt sugeda, tuleb törra-törra stardikurvis rattalt maha ja hakkab nutma. No eks paistab. Me küll töötleme teda, et tähtis pole kihutada, vaid õigesti sõita ja oma asja ajada. Mis siis, et tõenäoliselt teevad suuremad talle mitme ringiga ära. Tähtis on ju osavõtt.
Motokrossipisik on ka väikese Yamahaga Viljandis. Pühapäeval saavad seal siis publikust lapsed proovida tsiklit väikesel eraldi rajal. Noh umbes nagu batuut, et 15 minutit korraga. Pisikut peab ju levitama. Ja selline väike "suts" annab mõnele kutile ettekujutuse, mis tunne nendel leokitel seal ratta seljas võib olla. Kahju, et suurtele sellist test-sõitu pole. Ma olen mõelnud, et tahaks ise ka kunagi häää-äästi tasakesi ja vä-ähekene aega motikaga töristada - noh et mis tunne on.
Igahatahes - hakkan kohe kotti pakkima, et suursündmuseks juba varakult kohale sõita. Isegi 4-kuune vennaraas sai oma "võistlus-varustuse" - müra kaitseks kõrvaklapid :) Pärtli krossivarustuse peseme veel täna kiiruga puhtaks. Kotti pakime veel hulga sooje riideid, termose, mõned müslibatoonid ja muidugi mõne mänguasja - ta on ju ikkagi väike veel!
Kohtume laupäeval Holstre-Nõmmel!
Aga seekord läheb osalema Pärtel ja saab oma võistlus-karjääri avalöögi. Motokrossis lubataksegi võistlema alates 5-aastasest. Pärtli klassis olla juba 21 võistlejat, aga seal on kuni 7-aastaseni vist. Tuleb karm rebimine.
Selleks puhuks on tal siis ka gaasi piirajat maha keeratud st. kui varem ei läinud gaas keerates mingist hetkest edasi ja poiss ei saanud hoogu liiga suureks ajada, siis nüüd võeti see värk maha ja ta saab " punni põhja panna". Mingil kummalisel põhjusel kutsuvad nad seda käepidet, millest gaasi keeratakse, "Rutshkaks". No ma ei tea... võiks ju mingi ilus eestikeelne nimi olla - Gaasipulk või Hoo-keeraja!
Poiss ise on seni veel üsna rahulik. Mina pabistan küll. Kõige rohkem seda, et ta läheb võistlustuhinas närvi, hakkab kihutama, lendab puu otsa...või et saab stardi-rüseluses suurematelt poistelt karmilt sugeda, tuleb törra-törra stardikurvis rattalt maha ja hakkab nutma. No eks paistab. Me küll töötleme teda, et tähtis pole kihutada, vaid õigesti sõita ja oma asja ajada. Mis siis, et tõenäoliselt teevad suuremad talle mitme ringiga ära. Tähtis on ju osavõtt.
Motokrossipisik on ka väikese Yamahaga Viljandis. Pühapäeval saavad seal siis publikust lapsed proovida tsiklit väikesel eraldi rajal. Noh umbes nagu batuut, et 15 minutit korraga. Pisikut peab ju levitama. Ja selline väike "suts" annab mõnele kutile ettekujutuse, mis tunne nendel leokitel seal ratta seljas võib olla. Kahju, et suurtele sellist test-sõitu pole. Ma olen mõelnud, et tahaks ise ka kunagi häää-äästi tasakesi ja vä-ähekene aega motikaga töristada - noh et mis tunne on.
Igahatahes - hakkan kohe kotti pakkima, et suursündmuseks juba varakult kohale sõita. Isegi 4-kuune vennaraas sai oma "võistlus-varustuse" - müra kaitseks kõrvaklapid :) Pärtli krossivarustuse peseme veel täna kiiruga puhtaks. Kotti pakime veel hulga sooje riideid, termose, mõned müslibatoonid ja muidugi mõne mänguasja - ta on ju ikkagi väike veel!
Kohtume laupäeval Holstre-Nõmmel!
neljapäev, 23. september 2010
Märg ilm, kuiv trenn
Eile ei saanudki rajale. Esiteks oli terve päev vihmane, rajad mudased. Ja poiss jälle nohune. No tee või tina, spordi või ära spordi, igasügisene tatihooaeg on ikka võimukam kui krossihooaeg.
Aga see ei sega siiski hooaja lõpu ettevalmistamist. Hommikusöögilauas tuletas Pärtel meelde hr Arumäe trenni kuldsoovitusi:
ühtlane gaas, kurvis välimine küünarnukk üles, hüppes kohe tagaotsa peal, kurvis jalg kõrgele ette.
Tundub , et kõik oluline on siiski meeles ja ehk leiab järgmisel nädalalõpul Viljandis MMMil ka rakendust! Seniks kogub KTM garaazis jõudu ja Pärtel kodus tervist.
Aga see ei sega siiski hooaja lõpu ettevalmistamist. Hommikusöögilauas tuletas Pärtel meelde hr Arumäe trenni kuldsoovitusi:
ühtlane gaas, kurvis välimine küünarnukk üles, hüppes kohe tagaotsa peal, kurvis jalg kõrgele ette.
Tundub , et kõik oluline on siiski meeles ja ehk leiab järgmisel nädalalõpul Viljandis MMMil ka rakendust! Seniks kogub KTM garaazis jõudu ja Pärtel kodus tervist.
teisipäev, 21. september 2010
Laste tsikli ja varustuse rent
Meie poiss hakkas krossi sõitma juba 3 ja poole aastaselt. Alustas väikese Yamaha PW 50 ga, mis pidada olla kõige väiksem ja ohutum ratas. Lollikindel küll, aga ikkagi mootoriga värk ja gaasile pandi piiraja peale. Oi ta kukkus ja kräunus esimestel kordadel...aga sellest teinekord.
Igatahes tänaseks on esimene ratas lootusetult väike. Ja 2 krossisärki ja ühed krossipüksid ja 1 krossikindad täitsa väikesed.
Teine poiss ( 4kuud) on küll peale kasvamas, aga lähema aasta jooksul ma teda siiski ratta selga ei lubaks ;)
Ja sellepärast võivad nii ratas kui varustus mõnda teist poissi motopisikuga nakatada. Eestis sarnast ratast mujal rentida ei saagi. Tõdesime ise poolteist aastat tagasi, et jube hea oleks katsetada kellegi teise varustusega, kas poisile üldse sobib see sport. Päris kulukas varustus ju niisama üheks proovimise korraks soetada. Nii siis tegimegi kevadel selle rendivõimaluse teoks.
Täitsa mitu klienti on olnud, paar päris algajat poissi ja mõni pisut kogenum, kel veel päris oma ratast pole. Sõidavad tunni-paar, enamasti koos Hannese ja Pärtliga, nii ongi isadel ja poegadel üheskoos seltsis segasem.
Ja samal ajal minul kodus - hea aeg iseendaga :)
Igatahes tänaseks on esimene ratas lootusetult väike. Ja 2 krossisärki ja ühed krossipüksid ja 1 krossikindad täitsa väikesed.
Teine poiss ( 4kuud) on küll peale kasvamas, aga lähema aasta jooksul ma teda siiski ratta selga ei lubaks ;)
Ja sellepärast võivad nii ratas kui varustus mõnda teist poissi motopisikuga nakatada. Eestis sarnast ratast mujal rentida ei saagi. Tõdesime ise poolteist aastat tagasi, et jube hea oleks katsetada kellegi teise varustusega, kas poisile üldse sobib see sport. Päris kulukas varustus ju niisama üheks proovimise korraks soetada. Nii siis tegimegi kevadel selle rendivõimaluse teoks.
Täitsa mitu klienti on olnud, paar päris algajat poissi ja mõni pisut kogenum, kel veel päris oma ratast pole. Sõidavad tunni-paar, enamasti koos Hannese ja Pärtliga, nii ongi isadel ja poegadel üheskoos seltsis segasem.
Ja samal ajal minul kodus - hea aeg iseendaga :)
Juba jama
Tänane trenn jäi ära. Vihma sajab kogu aeg ja rajad on liiga pehmed. Muidu oleks ju isegi saanud minna, amort sai kah hooldatud (maksis 300 krooni),aga näedsa....Poisid (st Pärtel ja isa) käisid siis ujumas - üldfüüsiline tuleb alati kasuks.
Homne trenn sõltub ka ilmast. Igatahes kõik on ootevalmis - trenniasjade kott ukse juures jalus:)
Homne trenn sõltub ka ilmast. Igatahes kõik on ootevalmis - trenniasjade kott ukse juures jalus:)
Motokross+ pisik= motokrossipisikene
Täiesti motokauge tütarlapsena sirgusin...kuid nüüd avastan end motohullu lapse emana. Pärtli tee motokrossi juurde on olnud tormiline, põnev ja hariv nii mulle kui talle. Kuidas me mõlemad motokrossipisikuga hakkama saame, seda saabki siit blogist lugeda. Muidugi kõiki Pärtli krossikarjääriga seonduvat, muud motokrossijuttu ja sekka lapsevanema vaatenurka sellele spordialale.
Tellimine:
Postitused (Atom)