Motopisik Murastes

Pühapäeval oli meil külas üks tore Pannkoogihommik, Lottega ja  puha. Lapsed "mängisid" sisse platsi,kuhu kunagi tuleb uus  mänguväljak. Et mürsikutel oleks põnevust veelgi, vedasime oma 2 mootorratast kah sinna kohale. Sõita  küll ei saanud, aga  pealeistumine ja suuga tatti töristamine oli mõnele elamus omaette.

Huvilisi oli  päris paras ports, aeg-ajalt pisuke järjekord, kes järgmisena peale istuda saab. Kohe oli ära näha, kes kibeles ruttu maha,  kes nautis ja kujutles end juba mudavallide vahel  tuiskamas. Üks poiss oli eriti tõsiselt asja juures, vaikne aga visa "test-istuja" :) Talle tõesti meeldis. Julgustasime siis huvilis teinekord  rajale proovima  tulema, poistel koos lõbusam. Ja eks nad mingi aeg sinna "mootorite maailma" jõuavad niikuinii - katsetagu oma  piire siis  turvalisel rajal, mitte  külavahel või mõnes looduspargis.

Ühel  heal päeval võiks olla Murastes ka ju oma  krossirada...

Suursündmuse ootuses

Eeloleval nädalavahetusel läheb Motokrossipisike Viljandisse Holstre-Nõmme rajal on MMM e. Mehaanikute ja muidu meeste  meistrivõistlused . Seal võivad sõita ka need, kes muidu "ässade" vahele trügima minna ei julge. Ühel aastal ma käisin vaatamas, kuidas Hannes  ise sõitis. Täitsa põnev oli, selline meelelahutus - mõni sõitis nalja-kostüümidega ja tehti muid trikke.

Aga seekord läheb osalema Pärtel ja saab oma  võistlus-karjääri avalöögi. Motokrossis lubataksegi võistlema alates 5-aastasest. Pärtli klassis olla juba 21 võistlejat, aga  seal on kuni 7-aastaseni vist. Tuleb karm rebimine.

Selleks puhuks on tal siis ka  gaasi piirajat maha keeratud st. kui varem ei läinud gaas keerates mingist  hetkest edasi ja  poiss ei saanud hoogu liiga suureks ajada, siis nüüd võeti see värk maha ja  ta saab " punni põhja panna". Mingil kummalisel põhjusel kutsuvad nad seda käepidet, millest gaasi keeratakse, "Rutshkaks". No ma  ei tea... võiks ju mingi ilus eestikeelne nimi olla - Gaasipulk või  Hoo-keeraja!

Poiss ise on seni veel üsna rahulik. Mina pabistan küll. Kõige rohkem seda, et  ta läheb võistlustuhinas närvi, hakkab  kihutama, lendab puu otsa...või et saab stardi-rüseluses suurematelt poistelt karmilt sugeda, tuleb törra-törra stardikurvis rattalt maha ja hakkab nutma.  No eks paistab. Me küll töötleme teda, et  tähtis pole kihutada, vaid õigesti sõita ja oma asja  ajada. Mis siis, et tõenäoliselt teevad suuremad talle mitme ringiga ära. Tähtis on ju osavõtt.

Motokrossipisik on  ka väikese Yamahaga  Viljandis. Pühapäeval saavad seal siis publikust lapsed proovida tsiklit väikesel eraldi  rajal. Noh umbes nagu batuut, et 15 minutit korraga. Pisikut peab ju levitama. Ja selline väike "suts" annab mõnele kutile ettekujutuse, mis tunne nendel leokitel seal ratta seljas võib olla. Kahju, et suurtele sellist test-sõitu pole. Ma olen  mõelnud, et tahaks ise ka kunagi häää-äästi  tasakesi ja  vä-ähekene aega motikaga  töristada - noh et  mis tunne on.

Igahatahes - hakkan kohe  kotti pakkima, et suursündmuseks  juba varakult kohale sõita. Isegi 4-kuune vennaraas sai oma "võistlus-varustuse" - müra kaitseks kõrvaklapid :) Pärtli  krossivarustuse peseme veel  täna kiiruga puhtaks. Kotti pakime veel hulga sooje riideid, termose, mõned müslibatoonid ja muidugi  mõne mänguasja - ta on ju  ikkagi väike veel!

Kohtume laupäeval Holstre-Nõmmel!

Märg ilm, kuiv trenn

Eile ei saanudki rajale. Esiteks oli terve  päev  vihmane, rajad mudased. Ja  poiss jälle nohune. No  tee või tina, spordi või ära spordi, igasügisene tatihooaeg on  ikka võimukam kui krossihooaeg.
Aga  see ei sega siiski hooaja lõpu ettevalmistamist. Hommikusöögilauas tuletas Pärtel meelde  hr Arumäe trenni kuldsoovitusi:
ühtlane gaas, kurvis välimine küünarnukk üles, hüppes kohe tagaotsa peal, kurvis jalg kõrgele ette.

Tundub , et kõik oluline on siiski meeles ja ehk leiab järgmisel nädalalõpul Viljandis MMMil ka rakendust! Seniks kogub KTM garaazis jõudu ja Pärtel kodus tervist.

Laste tsikli ja varustuse rent

Meie poiss hakkas  krossi sõitma juba 3 ja poole aastaselt. Alustas väikese Yamaha PW 50 ga, mis pidada olla kõige väiksem ja ohutum ratas. Lollikindel küll, aga ikkagi mootoriga värk ja gaasile pandi piiraja peale. Oi ta  kukkus ja kräunus esimestel kordadel...aga sellest teinekord.

Igatahes tänaseks on esimene ratas  lootusetult väike. Ja  2 krossisärki ja ühed krossipüksid ja 1 krossikindad täitsa väikesed.

Teine poiss ( 4kuud) on küll peale kasvamas, aga  lähema aasta jooksul ma teda siiski ratta selga ei  lubaks ;)
Ja sellepärast võivad nii ratas kui varustus  mõnda  teist poissi motopisikuga nakatada.  Eestis sarnast ratast mujal rentida ei saagi. Tõdesime ise poolteist aastat tagasi, et jube hea oleks  katsetada kellegi teise varustusega, kas poisile üldse sobib see sport. Päris kulukas varustus ju niisama üheks proovimise korraks soetada. Nii siis  tegimegi  kevadel selle rendivõimaluse teoks.

Täitsa mitu klienti on olnud, paar päris algajat poissi ja mõni pisut kogenum, kel veel päris oma ratast pole. Sõidavad  tunni-paar, enamasti koos Hannese ja Pärtliga, nii ongi isadel ja poegadel üheskoos seltsis segasem.

Ja samal ajal minul kodus - hea aeg iseendaga :)

Juba jama

Tänane  trenn jäi ära. Vihma sajab kogu aeg ja rajad on liiga pehmed. Muidu oleks ju isegi saanud minna, amort sai kah hooldatud (maksis  300 krooni),aga näedsa....Poisid (st  Pärtel ja isa) käisid siis ujumas - üldfüüsiline tuleb  alati kasuks.
Homne trenn sõltub ka  ilmast. Igatahes kõik on ootevalmis - trenniasjade kott ukse juures jalus:)

Motokross+ pisik= motokrossipisikene

Täiesti motokauge tütarlapsena sirgusin...kuid nüüd avastan end motohullu lapse emana. Pärtli tee motokrossi juurde on olnud tormiline, põnev ja hariv nii mulle kui talle. Kuidas me mõlemad motokrossipisikuga hakkama saame, seda saabki siit  blogist lugeda. Muidugi kõiki Pärtli  krossikarjääriga  seonduvat, muud motokrossijuttu ja sekka  lapsevanema vaatenurka sellele spordialale.