teisipäev, 17. mai 2011

Moto-lingvistika

Noniii, lugupeetavad, kes teab mis need on? Muinas-aare varasemast raua-ajast?
Pärtli tsikli piduriklotsid.

Need on sama õhukesed nagu joonlaud.No annab ikka otsida ebasobivamat keelelist seost! KLOTS teatavasti on ju  umbes nagu legoklots. Või siis selline puust  kuubik, kus on  tähed ja numbrid peal. Aga sellised metallist liistakad on  siis selles distsipliinis "klotsid". No jumal nendega.

Tähtis fakt, mida ma ei teadnud, on see et need elukad kuluvad. Ja kiiresti.  Ma arvan, et tanelleokitel kulub neid samapalju kui piima ja leiba, nii et iga kord poodi minnes on ostunimekirjas "piim, piduriklots, sai, kohuke....".

Kui kellelgi  tuleb tahtmine neid endale soetada, siis  tuleb olla teadlik, et  mõnest kohast  saab 29 euroga, aga  teisest kohast, isegi 20nega. Päris suur investeering. Ma mõtlen, et ma teen neist kõrvarõngad. Aga kaelakee jaoks kulub neid rohkem ja kulu läheb liiga  suureks. Mismoodi nad  mingis tsiklis peaks oma kasutust leidma, seda ma veel ei tea. Aga võibolla see polegi nii oluline. Kui juba nimetusega on nii mööda pandud, vaevalt nende funktsioongi päris  selge on...

teisipäev, 10. mai 2011

Meister

Kose Eesti Meistrivõistluste etapp. Elu esimesed meistrivõistlused meie viiesele ässale.
Paras pinge:
4 korda võistlusmomenti,
kell 7 kodust välja, kell 20 õhtul koju tagasi.

Üllatus nr 1 -  et sõita tuleb suurt ringi, tõi kerge pisara ja paraja paanika.  Vabatreening.

Kvalfikatsioonisõit.

Üllatus nr 2  - et  enne võidusõitu on  nö  prooviring, s.t. ei saagi kohe kimama hakata. Täitsa paanika.

Esimene võidusõit, kukkumised, natuke oli tehnikat meeles ka. Emad vehkisid raja ääres, isad lidusid.
Väike puhkepaus, aga nii väike, et magada ei jõudnud. Kerge pahurus.

Teine võidusõit : stardiboksis tuikusid ässad juba üsna kustund silmadega. Kukkumisi rohkem. Auväärne viimane  koht. Tubli tulemus! Võrreldes eelmise hooajaga on "ässadest" maas juba palju vähem. Ise selline pätakas, teised suured koolipoisid juba.... Päike oli väljas, süüa jätkus, sõps oli kohal.

Aga kõige tähtsam - karika tõi ära!

Niipea kui karikas käes, oli Meister jälle lahinguvalmis, nii et enne uinumist autos jõudis teemat arendada, et peaks ikka  Kosele trenni minema ja ...
" Issi, millal ma jälle võistlustele saan?!"

Mõned pildid: Igor Tseskidov  (Aitäh!)

neljapäev, 5. mai 2011

Blondiinid on lollid...ehk 5 müüti motokrossist

Enamus "normaalseid" teab ju, et naised ei oska autot juhtida või et krossimees on peast segane ja jalust vigane. Vaadakem  siiski faktidele näkku!

Müüt 1- Motomees on põmmpea! Usutavasti põrutab  seal mudas müttamine ja hüpetel rappumine midagi mõistuses paigast  ära. Ja need, kes krossi sõidavad ilmselt vist ikka peaga midagi teha ei oska, sest kui nupp ei noki, nokib gaasikeeramise käsi. Vastulause: krossimehel peab olema  hea keeleoskus, et  läbi lüüa, keskmisest paremad teadmised tehnikast, strateegilise planeerimise oskused, keskendumisvõime, distsipliin ja vastutusvõime. Ilma nendeta läbi ei  löö. Krossimehed on minu meelest väga kõrge EQga (emotsionaalne  intelligentsus). Konkurente ja trennikaaslasi toetatakse ja hoitakse väga, suheldakse sõbralikult ja avatult. Motokross nõuab kõrget distsipliini  ja oma võimete tundmist.  Asjad  ja tsikkel peavad olema korras, trennid regulaarsed. Et üldse võistlusrajale  juletaks minna, on krossimehel teada, et  tuleb teha trenni, trenni, trenni - iga  ilmaga ja kaua. Tuleb end sundida, kui tahad edu maitsta. Kui endal margi täis teed, vastutad nii sponsori kui klubi hea maine ees. Tõeline põmmpea ei viitsi üldse midagi teha, rääkimata siis kehva  ilmaga diivanilt tõusmisest! Telekas võibolla mõni värske krossivõitja jätab natuke kahtlase mulje, aga kes meist suudaks ilma eriväljaõppeta  telekas pingevabalt esineda, eriti kui veel võistluspinge pole veel maandunud.  Lisaks: Gert Krestinov (üks noor motoäss, rahvusvahelise karjääriga) lõpetas gümnaasiumi  trennide ja võistluste kõrval neljadele-viitele. Noor tulevikulootus Tamur Talviku esines edukalt  ja soliidselt  Laulukarusellis.  Noor krossimees Ardo Kaurit on edukalt osalenud rahvusvahelistel  ja kohalikel füüsikaolüpiaadidel. Enamus  Eesti tuntud ässadest on tegelikult  edukad ettevõtjad (nagu Triisad, Engman).  Tublisid ja tarku on igal elualal. Ka motokrossis.
Krossimees on ka kabes kõva strateeg


Müüt 2 - Motokross teeb sandiks! Vastulause: kahjuks on pigem purjus peaga  vettehüpates sandistunuid kordades  rohkem. Eelmisel aastal  hukkus  44 purjus peaga vette roninud inimest. On küll juhuseid, et juhutub õnnetusi ja tekivad terviseprobleemid ka motokrossis. Täpset statistikat mul kahjuks pole kui palju krossisõitjaid on just krossi sõitmise tõttu jääänud invaliidiks, aga nagu ütleb Avo Leok ETVs, et ratastooli jäävad ikka väga vähesed ja ka teistes spordialades esineb vigastusi.
Tulevase korvipoisi esimene õnnetus. Püsivaid tervisekahjustusi pole siiani korvijooksust tekkinud!

Müüt 3 - Motokross on kallis! Usutavasti  peab ju olema krossibuss, kogu selle varustuse , tsikli, kaadervärgi hind on üüratu ja see saab olla ainult superrikkurite  või nende võsukeste  hobi. Vastulause: motokrossiga alustamiseks ei pea sul olema muud, kui üks vaba õhtu, isiklik laps, natuke bussiraha, et sõita näiteks  Rannamõisa (Tallinnast  buss 1.41 eurot) ja tsikli rendi raha ( vähemalt 6.39 eurot). Edaspidi saab osta kasutatud asju, käia  radadel, mille eest tasu ei küsita jne, osta osa varustust sõpruskonnaga kamba peale jne. Loomulikult, kui soovid teha profitasemel motokrossi karjääri, on raha vaja. Aga millisel alal seda siis poleks?? Sugugi odavam pole osta lapsele mängukonsool,  hulga PSP mänge ja hiljem maksta depressiivse lapse "kordategemise" eest psühhiaatrile.
Krossiga alustamiseks investeeringuid ei pea tegema igaüks, piisab kui Motokrossipisik seda teeb.

Müüt 4 - Motomees on karm ja tige! Küllap on ikka krossile vaja ronida nendel meestel, kes tahavad olla tõeliselt mehelikud, karmid, ägedad, kiired. Normaalne mees ei pea ju mudas urisema ja pärast  poodiumil rinnale taguma, vaid toetab õllepudeli kõhukesele ja patsutab prouat, eks. Vastulause: Kui normaalne mees maandab kontoripingeid maanteel ja naise peal, siis krossimees rakendab kogu oma adrenaliini, raevu, üleliigse jõu ja rakendamata jahikire eesmärgistatud  tegevusse. Krossivõit - see on võit mitte ainult teiste, vaid oma keha ja meelte segaduse üle.
Mehe sisemine loom vajab  taltsutamist! Karmi koore all on hell ja armas süda.

Müüt 5 - Motokross on meeste mängumaa! Kes see enne kuulnud on et, mõni normaalne naine sellist liiva ja muda vabatahtlikult  taluks. OK, äärmisel juhul on  naine ilusas nahkses kostüümis suure mehe seljataga maanteel, kui nad  Jõgeva Treffile  sõidavad, see on võibolla isegi seksikas. Aga motokrossis kogu varustus ümber, jubedalt suur kiiver, saapad nagu ulmefilmist - kust otsast  see naiselik on?! Vastulause: Naistele tehakse tänapäeval  väga  lahedaid krossiriideid! Eestis on terve klubitäis naisi, kes krossi sõidavad. Kui Dirt Flowersi krossileedi võtab pärast sõitu kiivri peast, tuulde lehvivad kaunid pikad  blondid kiharad ja turvavarustuse alt tuleb välja nõtke ja kaunis naine, on see minu meelest sada korda naiselikum kui kodus dressides koristav ja kokkav naine. Naistele on oma maailmameistrivõistlused, mida korraldab Rahvusvaheline Motokrossi Föderatsionn FIM. Omal ajal NSVLi absoluutne raudne leedi Virve Kiisa on hea näide, kuidas krossirajal möllamine ja tõeliselt soe süda ning naiselik vaist sobivad kokku suurepäraselt! Loe ajakirjast Motokross (märts/aprill 2009, pühendatud naistele, ainult paberkandjal).
Motokross on roosa!

kolmapäev, 4. mai 2011

Pitt ja mitte-pitt

Ma kohe pean jagama oma äsjast avastust!
Tuleb välja, et lisaks selle, et krossitsiklid jagunevad kuubikute järgi (muidugi ei tea ma päris täpselt, mida see 50kuubikuline täpselt tähendab ja minu meelest võiks neid mõõta kasvõi  rõngastes või kummikutes, kui on vaja näidata et  üks on ägedam kui teine...).  No et lisaks kuubikutele on asi ka  lihtsalt SUURUSES (nagu meestel ikka, eks).

Et väiksed poisid sõidavad väikse tsikliga, see on OK. Aga, mõned suured mehed sõidavad ka väikse tsikliga. Ja siis  ei ole see OK, vaid  Pitbike (loe:pittbaik).
Ja mis on Pitbike ja tavalise krossika vahe? No  ei ole nii nagu arvutil megabitt ja kilobait!! Ahhaaa - Pitbike on LIHTSALT  VÄIKE ratas suurtele inimestele. No ongi väiksema  kujuga, väiksemate ratastega.

Ma tükk aega ikka nuputasin, et miks siis mõned sõidavad väiksega, et mingi vahe ikka peab ju olema. Kas kiirem või kergem, või lihtsam või vaiksem või ilusam või... Aga see pidada olema selline asi, et no ütleme et suur mees sõidab lihtsalt väikse rattaga! Nagu autodel - et  suur mees sõidab Suure Mersuga või siis et seesama suur mees sõidab Miniga. Ja vat nendel minidel on omad Pitbike  klassid võistlustel.  Ja omad austajad. Ja Pitbike saab rentida Juuliku siserajal. Vat läheks kohe ja prooviks ära, et mis tähendab siis pitt või mitte-pitt!

Aga lastele ei ole Pitte. Lastele on ikka YamahaPW. Ja ässadel pole pitte. Ässad sõidavad ikka selliste ratastega nagu Pärtel. Või siis natuke suurematega....
Õiged staarid teevad ikka kaamerale silma, ratta suurus ei loe!


Ma kahjuks ma ei leia ühtegi head  vabavara pilti, et Pitbike näidata. Kui kellelgi on ja raatsib jagada, siis võib lahkesti mulle siia saata (kaari.kiitsak@gmail.com)