Kõik lapsed merre....ja krossile.
Sel aastal on küll tunne, et kõik poiss-pägalikud tahavad tsikli selga. Jagub ise treenijaid, lihstalt ratta silitajaid ja seltskonna-mõttes-töristajaid. Kõigile meeldib. Ükski pole veel öelnud, et lähme ära, enam ei taha :)
Ja Pärtel käib igal nädalavahetusel krossilaagris - naljalt ei möödu ükski laupäev võistlusteta. Peaaegu ülepäeviti trennid. See logistika küll murrab mu ajud ja südame. Kuidas küll korraldada lapse võistlused ja trennid muude üle-Eesti-projektide ja perepuhkuste vahel?!? Kuidas küll leida aega ka lapse vaimu harimiseks, kui hommikul on trenn, õhtul tsikli pesu? Kuidas küll jagada väikest Yamahat teistele lastele, kui jagajad ise on lennus?! Kuidas mahutada 2-sammu suurusesse esikusse mitu komplekti saapaid, kiivreid, kaitsmeid ja riideid?? Kuidas kuivatada järmiseks päevaks krossiriideid vihmasel suvel? Kuidas saada poisid rajalt kätte enne hilisõhtut,et neid sööma sundida?!
Mul natuke on ajud krussis. Need saavad silutud, tegelikult, sest mehed saavad ise hakkama: Kambapeale pesevad, kambapeale sõidavad võistlusetele, terve suguharu abiga pole ühest Eesti otsast teise lapse ja tsikli transport probleem.
Läänemaalt Äksi, Äksist saarde, saarelt Muhku, Muhkust Kukruse kaudu Türile, Türilt laste-ja noorte laulupeole, laulupeolt saarde - sellises polkataktis see suvi hakkabki minema :)
Minu mure on sügisel vist jälle tõdeda, et muretsemine oli asjata!! Lapsed ja tsiklid pannakse järelkärru ja minek; kasvatusküsimused tuleb lahendada telefoni teel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar