Kuuldavasti olevat Shoei ja Arai ainukesed, mida tehakse käsitsi: usinad käekesed veavad 5 kihti fiibrit vormi peale ja valmib eriti tugev ja kallihinnaline kiiver. Nendel parematel on isegi nii, et sisemine penoplast on mitmest erineva tugevusega materjalist. Kuklalt, kus oht kõige suurem, on tugevam ja külgedelt pehmem peno.
Ilusad kirjud on nad küll, hingehinnaga ja kriimud tulevad peale kohe. Esimese korraga. Nokad lähevad puruks. Ma saaks endale selle raha eest midagi palju ilusamat. Aga, võta või jäta, ilma kiivrita kah ei saa ju. Lapse pea on ikkagi tähtis. Mis sa ikka ilusate asjadega pihta hakkad, kui lapsel pead pole...
Odavamad kiivrid, neid mida sotaga kätte saab, tehakse samast materjalist nagu plastist joonlaudu. Mine proovi, kui palju painutust või põrutust üks joonlaud vastu peab.... siia kommentaaridesse võib kirjutada, mitu jõudu pidi rakendama, et puruks läheks. Ma pole proovinud, ei raatsi joonlauda lõhkuda. Veel vähem eksperimendi korras seda fiibrist kiivrit lõhkuda.
Olgu mis on, aga kuuris neid hoida ei saa, võivad minna liiga niiskeks ja hallitama. Ja toas võtavad nad absoluuuuuuutselt liiga palju ruumi! Kui mul kunagi aega on, leiutan mingi ruumiökonoomise kiivrihoiusüsteemi. Või kokkukäivad kiivrid. Või midagi sellist nagu see noormees siin teeb :) Priidule kodus möllamiseks käib ju küll! Tal ükskõik mis peas on, peaasi et hommikust õhtuni saab mingit kopsikut pähe toppida ja peast ära kangutada!
Foto: by Langerman http://www.fewdoit.com |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar