Kuidas osta lapsele krossitsiklit

Niisiis, armas lapsevanem,
on absoluutselt  selge, et su laps on motikate fänn.

Ja  et mitte tema huvi pärssida öeldes: "Poiss, oota kuni saad load, siis  saad tänavatel liikluskeerises  ennast sodiks sõita....", oleks mõistlik tema huvi just toita - turvaliselt, järelvalve all, selleks ettenähtud kohtades ja radadel.  Nüüd ja praegu.  OK?

Rahakott välja ja läheb  ostmiseks. Aga valik on ju seinast seina, eks.  Rahu.

1. Tsikkel valitakse  sõitja vanuse järgi.
2. Tsikkel valitakse tootjafirma järgi
3. Tsikkel valitakse rahakoti järgi.
4. Tsikkel valitakse selle kasutuseesmärgi järgi.

Täpsemalt:
Laps vanuses 0 - 3: osta mudelmotikas. Selline, mis näeb välja nagu päris,mitte mingi mõttetu plönn. Ikka  ehe värk, ainult 12 korda väiksem kui päris krossikas. Vali motokrossipisik.eu lehelt välja sobiv mudel, helista Hannesele, ütle oma aadress, tee ülekanne ja Hannes paneb posti või toob kohale. Hind: 12.35. Vastupidavus: sõltub sõidustiilist. Minimaalselt 1 päev - siis tulevad  jalarauad alt. Maksimaalselt igapäevase jõulise mängimise korral kuni pool aastat - siis murdub  esimene või tagumine hark ära. "Laibad" käivad mängimiseks edasi.

Laps 3. - 5. aastat - Osta mängutsikkel. Sõitmist lase proovida rendirattal   - Yamaha PW 50 cc.  Kui sa just raha peale vihane oled, siis osta muidugi  kogu krempel ise :)  ja pärast  kui  poiss tsikli otsast jalga laseb, tee oma kolaga mis tahad!

Laps vanuses 5. sünnipäevast  - 9. aastakäiguni  - 50 cc (nimetatakse "kuubikuline", kuigi pole kuubiku-kujuline).  Valida on "hiinakate", pit-bike'ide ja päris-tsiklite vahel.  Hiinakad üldiselt  ei ole head. Lagunevad palju ja täitsa tundmatu nime  taga võib olla  olematu kvaliteet. Aga kui tahad  odavalt ja  sa oled valmis topelt remondiraha kulutada, võid muidugi "hiinakat" kasutada. Palju oleneb ka, kuidas "hiinakat" on hooldatud ning kui müüja pakub garantiid  - võib jopata üsna vastupidava  variandi peale.

Hiinakas

Pit - bike on sobiv niisama  põristamiseks ja nendele tehakse eraldi võistlusi ka. Pit-bike on maitse asi.  Odav osta, harrastajale paras. Neid on olemas nii  tavalisi-odavaid kui juba ka päris korralikke, nt Buccimoto-  need on sama kallid kui  päris krossitsiklid aga väiksemad.

Ricky Carmichaeli "korralik" Pit-bike.

Kui tahad niisama lõbu pärast sõita, võid valida ka Honda - nende alla 100 cc-lised ongi sellised põristamiseks ja lõbusõiduks.

 Kui tahad kindlasti korralikku ja  sellist, millega ei pea end hulluks  remontima, vali päristsiklid Honda, Yamaha või LEM.  Võidusõitmiseks on ka KTM (nemad teevadki ainult võidusõidurattaid, mitte  mingeid vokke). KTM Mini on natuke madalam. Kõrgem  variant on SX 50.  Cobra on Ameerika ratas. Pollini on Itaalia oma.  Metrakit on Hispaania oma ja Husqvarna on Rootsi-juurtega - neid kahte viimast Eestis  ei müüda.  Kasulik  oleks valida ikka selline  firma, millel Eestis esindus - varuosade tõttu.

Pärtli  KTM SX 50 - aga madalamaks lastud

Osta võib nii 2-taktilise (st mootor töötab 2 taktis.  Selle seletamine on pikem jutt - ja väga segane, kolb käib kuskil  üles-alla ja pauk käib jne... ära parem süvene!)   või 4-taktilise. On öeldud, et algajatele on 2-taktiline raskem - teravam ja peab oskama käsitleda. 4-taktilisega on alustajal lihtsam. Aga  2-taktiline on ehituselt  lihtsam ja remont võib osutuda odavamaks. 4-taktilisel on juppe rohkem ja  remont võib olla kulukam.

Valida on ka käikudega ja ilma käikudeta tsikleid. Kui on käikudega, siis saab kiiremini sõita. Ilma käikudeta tsiklil jääb ühel  hetkel hoogu väheks.

On olemas  automaatsiduriga ja ilma-automaatsidurita (no kangiga!).  Tavaliselt on väikestel ikkagi automaatsidurid (näiteks  Hondadel ja Yamahadel).  Paned käigu sisse ja sidur töötab  automaatselt, ainult anna gaasi. Lihtne! Suurematel ratastel on käigud ka - alates 65cc. Käiguvahetamine käib käsitsi siduriga ja seda tuleb harjutada.

KTMi  gear stick ehk käigukang. Seda togitakse jalaga.

Osta võib kasutatud või uue. Uue kohta räägivad müüjad - ja usu neid. Aga kasutatud  tsikli  puhul vaata esiteks, kas on hästi pestud. Krooniliselt kehvasti  puhastatud  rattal on kindlasti elutähtsad osad halvas  olukorras. Veel peab kasutatud ratta puhul uurima tausta - kes, kui  palju on kasutanud. Mootorisse sisse aga ikkagi ei näe, nii et enamasti ostad siiski põrsa kotis. Võidusõiduratast soovitaks osta ikka endiste sõitjate käest ja nemad  on ju kõik  normaalsed, ausad ja toredad inimesed - räägivad ära, mis tehtud, mis häda, teevad enne müüki korda. Klanni värk.

Lapse 7. sünnipäevast - 12. aastakäiguni-  65 cc. Need on juba natuke suuremad. Kuna meie seda veel ostnud pole, siis muud ma veel ei tea. Kui aeg kätte jõuab, küll siis õpin 65ste hingeelu ka ära.

Lapse 10. sünnipäevast  15 aastakäiguni  - osta  85cc.
Lapse 13. sünnipäevast  19. aastakäiguni - on juba MX2 klass - selleks ajaks oled sa nähtavasti  nii kogenud tsikliostja, et võiksid ise lausa  paksu manuaali  sellest kirjutada :)