Nii see kõik algas....
Ühel kenal päeval, kui Pärtel oli kolmene, viskas ta koos isaga kõhuli põrandale ja maalis meie ainukese vildikaga vanale kardinatükile mustad ruudud. Igavusest, ajaviiteks - arvasin mina. Naiivitar. Sellest kardinast sai imeväel Ruudulipp. Ja tulehakatuseks mõeldud pilpast stardi-sekunditahvel. Veel samal õhtul sätiti lapsele näkku isa krossiprillid ja väikese plastmassist auto seljas algas stardireaktsiooni harjutamine. Vat nii käis see nakatumine.
Nüüd teenivad need nostalgiahõngulised atribuudid juba uut, pooleteistaastast krossihaiget.
Osta sellist vajalikku tavaari koduskasutuseks muidugi kuskilt ei saa. Ikka koostegemise rõõm ja suur kirg on selliste asjade tootjad. Kellel vaja, võime laenata ;)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar