Krossiturundus

Ma ei ole mingi turundusguru. Ammugi mitte krossiguru. Aga motokrossi-alased inetrnetilehed on avatud minu elutoas arvutiekraanil ööl ja päeval - minu meespesakond nimelt õpib neid pähe.  Ja motoüritustel olen ma viibinud nüüd täpselt niipalju, et tekib üldistusvõime. No ja kui nüüd analüütiliselt vaadata, milline on see turunduskommunikatsiooni sõnum, millesse nad on mähkunud, on tegu mu meelest  üsna  ühekülgse pudruga.

Motokrossiturunduse toode/teenus  on võistlus, riided, tsiklid, varustus,  klubitrenn ja muud klubiteenused, sisehallide puhul ka rada/koht.  Ei mingit ruumi sellistele teemadele nagu - "kuidas-sa-oma-motokrossi-sõltuvusest-vabaneda-saad"...või
"leia tee oma sisemiste  krossivõitudeni"....
"hinga ennast finishini"...
"motokrossi fengshui"...
Täitsa täitmata turunishsh (vabandust, ma ei oska katusega tähti oma uue arvutiga sisestada)!!

Turul pakutavate motokrossi teenuste/toodete pakend on muidugi see, mis ennekõike silma hakkab ja kõrva kargab - see viis, see keel ja need sõnumid, mille saatel neid tooteid/teeuseid pakutakse.
Maskuliinne, punane ja must, ekstreemne, liikuv ja adrenaliinist pungil (vaata kasvõi  ajakirja või alaliidu visuaali).  Sõnumid kommunikeeritakse oma-jopelikult, lihtsas keeles, sageli slängis, siseringi kuulumise tunnet tekitavalt. Kõige räigem stamp on muidugi bikiinides pikajuukseline ja pikakoivaline feminiin läikiva tsikli kõrval mudasel maal. Sellistel juhtudel  tahaks küll peast haarata ja karjuda: Issand, anna loovust!!

Motoüritus kui toode on tradistioonilsielt pakendatud kõrvulukustavasse rütmimuusikasse. Kliendil puudub valikuvõimalus - Naudi motokrossi pasunaorkestri või hoogsa Horoskoobi  saatel...no miks mitte, mehed?!?

Miks ma ei kuule motokrossist kui lihtsalt  toonust tõstvast, vabas õhus vastupidavust arendavast liikumisharrastusest, nagu kepikõnd? "Proua, kas sa tead, kus on sinu käevarrelihased? Tule ja leia need motokorssitrennis gaasi keerates..."

Kanalid  on ikka peamiselt Internet - kõigel olulisel on oma  kodukas, alates suurtest üritustest  kuni varustuse kaupmeesteni.  Tele ja  raadio on vähem kasutatud, eelkõige suurema sündmuse puhul. "Staaride" turundus  isiklike kodukate, blogide ja Facebooki kaudu toimib samuti päris hästi. Iseküsimus on, kas seda teevad  tiimid/managerid või krossitajad ise. Kes teab infot jagada, lasku tulla! Reklaamplakatid on minu silmale hoomamatud. Aga mine sa tea, võibolla on see taotlustlik, hoolega läbikaalutud ja täpselt targeted reklaamistrateegia? Ja nähtavasti ei ole mina, keskealine koduproua, just kõige magusam sihtmärk, kelle silmadele plakateid trükkida ;)

Sponsoritest kubiseb see maailm muidugi nagu  sipelgapesa. Mis fenomen see on, et rajaääred on reklaamipindu täis müüdud  ja bartertehingud tuleb joana...vat ei tea. Selles osas müts maha tegijate ees.

Motovarustusega kauplejate ja motoklubide oskus oma bokse üritustel  üles panna ja kujundada on ka päris  omaette stiil. Need näevad välja  üsna apetiitsed, palju vaatamiseks, õdusad, kutsuvad nurgakesed. Niipalju kui mina olen kogenud, on kõige tähtsam vahetu suhtlemine  1-1le ja seda need mehed-naised valdavad. 

Tulge meie  boksi! Motokrossipisiku esimene ja seni ainus turundusaktsioon 2010.a suvel.

Aga mis mind tegelikult ennast ka kõige rohkem huvitab, on klient. Kas on tehtud motokrossi publiku uuringut?  Oleks väga teretulnud, kui Pärnus spordikorralduse tudengid kaardistaksid motokrossi klientide profiilid. Tean omast käest, kui olulised on reaalse elu vajadustega haakuvad koolitööd. Ja vaja oleks teha publiku-uuringut mitte ainult nii, et  üritusel käib keskealine paar, Lõuna-Eestist, keskmisest 2 % madalama sissetulekuga, alaealiste lastega, et  nädalavahetusel kodust välja saada ja mingitki kultuuri tarbida (muusika ja moto-boksi kunst raja ääres), vaid et mis need tegelikud motivaatorid on, mis selle huvi käivitab.  Kui suur protsent on motoüritustel neid preilisid, kes lohisevad  raja ääres ainult oma kaaslase pärast? Ja kui palju on tegelikult neid, keda see sõit, tehnika ja pingerida huvitab (peale sõitjate emade, muidugi)?

  Ja mida mõtleb see klient, kes tuulab mööda motolehekülgede galeriidisi, kogub postreid ja isegi kunagi ei sõida? Või mis elualadelt on need, kes igal vabal momendil "oma jopedega" klubi ühistrennis käib  (väga oluline ka - mida nende naised sellest mõtlevad??) Kas see mees käiks samahästi jäähokitrennis, et lihtsalt sõprust, vaheldust ja võistlushasarti kogeda?  Miks ta on siis  krossi-võrgus? Mis teda võrgutab? Mis on motokrossi kui ala USP (Unique Selling Proposition)? Ma tõesti tahaks teada. Kas on tehtud uuringuid??

Hakka või ise tegema, tead. Mototeadlase erialal  vist väga  kõva konkurentsi pole, saan noorteadlase etapi vahele jätta, hakkan kohe  professoriks :)